Rahvas annaks mittekodanike lastele sündides kodakondsuse ?! – Sorry! EI USU!

Rahvas annaks mittekodanike lastele sündides kodakondsuse ?! – Sorry! EI USU!

Tellija EPL?! Tuntud oma vasakpoolsete (kohati isegi vasakäärmuslike – Krister Parise artiklid) arvamusavalduste poolest, mis reeglina kaasaegsele manduvale Euroopa pseudosallivuse kultusele omaselt kiruvad eestlaste armastust oma rahva, maa ja kultuuri vastu ning heidavad ette sallimatust küll multikultuursuse, küll homoseksualismi ja vasakmeelse poliitika vastu.

Isiklikult olen hakanud Faktum-Ariko OÜ küsitlusi ammu umbusaldama, sest selle küsitluste tulemused on üsna tihti risti vastupidised teiste gallupitega.
On tähelepandav, et kui keskerakondlastel häda käes, siis võetakse ikka appi Faktum, kes küsitlused taas soodsaks väänab.
„Savisaar: Emor pole enam usaldusväärne”, 15.10.07. kiidab just Faktumit, kes risti vastupidiselt Emorile näitas Keskerakonda hoopis soodsamas valguses. Ega Savisaart ei huvitanudki ju uuringumetoodikate erinevus.
Meenub Peeter Oja irooniline nali „Kreisiraadiost” Kukus Faktumi uurimismeetodite läbiviimisest. Nimelt olla Oja küsitlejana pronkssõduri kohta sattunud Lasnamäe ühte keldripoodi, kus üks tätoveeringutes sell ta välja tirinud, kus veel suurem kamp oodanud. Ojalt nõuti, et ta küsiks neilt: ”Kas olete nõus pronkssõduri äraviimisega?” Tattoo-vennad vastasid kurjal moel: „Njeet!” Ja nn liba-Faktumi küsitleja sai „rahva” arvamuseks kirja 99% pronkssõduri teisaldamise vastaseid.

Tundub, et samas stiilis ja teatud venemeelsete poliitikute ideoloogilisel juhtimisel on tehtud ka järjekordne küsitlus mittekodanike lastele kodakondsuse andmisest. Kes olid need 500 küsitletavat (ca 0,03% kogu elanikkonnast)? Kust kohast? Kas nende inimeste arvamuse järgi saab otsust laiendada kogu rahvale? Nagu EPL kommentaaridestki näha pole see arvamus sugugi nii üheselt pooldav.
Samas on sellise küsitluse tulemus praegu olulise ideoloogilise ja poliitilise tähtsusega, mida korrutatakse juba igas uudistesaates pea tunniajaste vahedega nagu usumantrat.

MIDA ÜRITATAKSE SAAVUTADA?

Selles küsitluses on näha kindla grupi soov viia vastavusse oma poliitilised taotlused ja neid kohandada justkui rahva arvamuseks. See on sama absurdne kui lugeda 59 000 valija, peamiselt kodakondsuseta ja muulaste häältega ainuvõimu saanud Tallinna valitsust rahva tahteks.

Vaatasin huvi pärast ka Faktumi koduleheküljelt meeskonna saiti. Ausalt öeldes ei tekkinud mul usaldust nende verinoorte tüdrukuohtu küsitlejate siirates kavatsustes tegelikke tulemusi teada saada. Ei imesta kui selgub, et tegemist on Savisaare Fännklubi liikmetega. Ka üks Faktumi asutajaid Juhan Kivirähk paistab oma eetriülevaadetes silma demagoogiliselt väänatud faktide esitamisega Palo pooldajate uue integratsioonipoliitika kasuks. (26.10. Vikerraadios väidetud kesklinna kohvik, kus ei teenindatavat venelasi. Tegelikult on seal keeldutud teenindamast vene keeles.)

Huvitab mind ka see, et miks küll surutakse siinsetele muulastele jõuga Eesti kodakondsust peale justkui jõulukinki. Olen vestelnud siinsete Vene kodakondsusega vanemate venelastega nende laste asumisest elama näiteks Saksamaale. Üks isa rääkis uhkusega kuidas tema poeg õppis kohe ära saksa keele ja täitis kõik kodakondsuse nõuded. Minu küsimuse peale, et miks siis Eesti riigis seda teha ei sündinud, läks ta nägu tõsiseks ja ta eelistas pigem vaikida, et mind mitte solvata…

Ka pronksirahutustel osalesid ju enamuses Eestis sündinud ja ka Eesti kodakondsusega mitteeestlastest noored. Kas kodakondsus tegi nad lojaalsemaks?
Milleks on vaja luua nn „Trooja hobust” Eesti ühiskonnas? Julgen väita, et eesmärk on murda tülikas Euroopa väikerahvas, kes on pinnuks silmas Venemaa rolli ümberhindamisel 20. sajandi rahvusvahelises poliitikas ning inimkonnavastastes kuritegudes. Ka segab tänane Euroopa üks väiksemaid riike elava näitena oma ajaloo ja tänapäevaga Venemaalt pärit 21. sajandi Hitleri revanši Stalini valutusplaanide lõpuleviimisele Euroopas. See asjaolu häirib ka olulistel kohtadel istuvaid korrumpeerunud europoliitikuid.

Selle kodakondsuse jõuga pealesurumise taga näen teatud poliitiliste huvigruppide soovi muuta Eestile ebalojaalne elanikkond juriidiliselt korrektseks valijaskonnaks, kes hakkaks Eesti riikluse küsimustes esindama juba legaalselt pigem Vene riigi huve. See on näha juba igas riigis, kus Vene kogukond on saavutanud piisava osakaalu ühiskonnast. Näiteks Euroopa ühe suurima Vene kogukonnaga Saksamaal (4 miljonit) on tekkinud ühe mulle tuttava Saksa professori sõnul analoogne situatsioon Eestiga – süüdistused fašismis, eriõigused, suurenenud kriminogeensus jne. USAs jutustas mulle üks sealne USA kodanikust venelane teistest rahvuskaaslastest, kes vihkavad USAd ja ameeriklasi niivõrd, et ei õpi isegi inglise keelt ära ning kasutavad oma olme- ja elutarvilikes huvides ära teisi USA venelasi.

Ka on näha Keskerakonna „muret” oma valijaskonna pärast, mis on suhteliselt eakas ja valdavalt venekeelne. Pealegi on täheldatav üha avalikum huvi esindada oma emapartei Ühtse Venemaa huve.

Millist lojaalsust me ootame kodanikelt, kes on orienteeritud pigem Venemaa 21. sajandi Hitleri poolt suunatud poliitikast kui Eesti riiklikest huvidest?
On palju räägitud Vene kogukonna liidrite puudumisest. Julgen väita, et selleks ei julge Eestimaa huvides ka keegi saada. On ju teada kuidas fikseeriti ära pronksöödel osalenud Vene nimedega politseinikud. Ka satub Vene kogukonna põlu alla iga mitteeestlane, kes julgeb Eesti ja eestlaste kaitseks välja astuda. Need potentsiaalsed liidrid kardavad oma rahvuskaaslasi. Kangelased on ju vaid Sirõki, Klenski ja Linteri sugused Vene natsid.
Ka vaikitakse sellepärast, et pole ju teada, mis võib juhtuda siis kui Venemaa taas Eesti oma „embusesse” võtab. Kindel on see, et eestlastele siis ei halastata välja arvatud muidugi kollaborantidest Vene fašismile teed sillutavatele sotsioloogidele ja poliitikutele.
Ega ju venelane taha siis ise löögi alla sattuda kui tõrksate ja kangekaelsete eestlastega arveid hakatakse õiendama.

DISKRIMINEERIMINE JA VÄHEMUSED
Üks väiteid olevat ka venekeelse elanikkonna diskrimineerimine kodakondsuse nõuetega ja ka töökohtade ning ametite tagamisel.
Olles ise elanud Nõukogude Eesti tingimustes võin julgelt väita, et juba siis jagunesid töökohad peamiselt samadel alustel nagu tänagi. Venemaalt toodi muulasi ikka raskete füüsiliste tööde jaoks aga eestlased omandasid kõrgharidusega ette nähtud ametiposte majanduse, hariduse, kultuuri ja teaduse vallas.
Tõsiasi on ka see, et siia sisse toodud tööliskond ei olnud just kõrge intellektiga välja arvatud muidugi tööstuse arendamisega kaasa tulnud Nõukogude spetsialistid. Arvestades veel, et Nõukogude Liidu jaoks kuulus lihttööline eliitklassi hulka, puudus mitteeestlastel ka motivatsioon paremat haridust omandada.

Marju Lauristin ja meie marksistlikud sotsioloogiateadlased ning politoloogid on püüdnud väita ka seda, et kuritegevus olevat ka tänaste mitteeestlaste seas kõrgem selle tõttu, et puudub sotsiaalne turvalisus ja perspektiiv Eesti riigis elamiseks. Taas tuuakse seejuures käibele väide ebavõrdusest keele ja kodakondsuse baasil. Kuid ka selles „majandusvaldkonnas” olid ENSVs tulemused tugevalt venekeelse elanikkonna kasuks, nii varguste, röövimiste, tapmiste kui ka prostitutsiooni vallas.
Alles praeguse Eesti Vabariigi tingimustes on mitmed ohtlikud piirkonnad kuhu reeglina eestlane üldse oma jalga ei tihanud tõsta, turvalisemaks muutunud. Näiteks Kopli.

Rääkides aga venelastest kui vähemusrahvusest Eestis, ei tea ma küll suuremat mulli ja demagoogiarelva kui see. Euroopa Liidu tingimustes on juba kogu ELi peale venelasi oma 10 miljonit, neist ainuüksi Saksamaal 4 miljonit. Terve Baltikumi peale võib neid olla isegi sama palju kui eestlasi. Naabruses on sellel rahval emamaa, mis saadab Eesti meediaeetrisse kümneid venekeelseid telekanaleid, millede rikkuse ja toreduse kõrval Eesti kolm pidevas rahapuuduses kiratsevat telejaama mõjuvad lausa koomilisena. Sama raadiojaamade ja kirjutava meedia-kirjanduse puhul.
Ometi püüavad miskipärast russifitseerimise apologeedid kuulutada vene keelele diskrimineeritava staatust.

Seega tahan väita, et Eesti riiki ei muuda turvalisemaks mitteeestlastele kodakondsuse kinkimine ja vene keelele üha enam eristaatuse tagamine. See on tupiktee Eesti omariiklusele, mis on ainsaks koduks eestikeelsele kultuurile, haridusele ja elustiilile.
Kogu meie vabaduste ja demokraatia võimaluste juures võiksid ikkagi mõned Eesti rahva teadvust ja meelsust mõjutada püüdvad ametnikud, teadlased ja poliitikud rohkem mõelda meie rahva tegelikele väärtustele ja õigusele olemasolule.

Avaldatud Delfis 08.11.2007 "Kiri: Igale vastsündinule kodakondsus? Ei!"
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17366159