Lugesin uudist „Sirõkki ei lastud Riiga leegionäridepäevaks propagandat tegema“ ning kui sain teada, et Lätis tegutseb mingi Läti Antifašistlik komitee (LAK), kellele ei meeldi, et Vene uusnatside üht aktivisti Sirõkki ei lasta Lätti tegema „antifašistlikku“ propagandat, jäin mõtlema nende kõvade terminite sisulise tähenduse üle.
„Fašism ( itaalia keeles fascismo ) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922 -1943 Benito Mussolini juhtimisel. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks on omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fašistideks.“ (Vikipeedia)
Nagu sellest selgitusest selgub, on säärasele ideoloogiale täna kõige lähemal Venemaa.
Ma ei ole kunagi kuulnud, lugenud ega näinud, et eestlased või lätlased oleksid tahtnud luua „sõjaliselt tugevat riiki“, mis sarnaselt Hitlerile omaksid mingeid territoriaalseid või muid pretensioone oma naaberriikidele. Eesti ja Läti on läbi ajaloo võidelnud ainult iseolemise ning oma kultuuri ja keele säilimise eest. Küll aga on pidevalt tüli venelastel oma naabritega Aasiast Skandinaaviani.
Või on ehk eestlastel või lätlastel olnud soov Moskvas läti või vene keeles rääkida?! Ei, me tahaks omal maal saada kasvõi arstiabigi oma emakeeles!
Kõik me teame, et selles Läti ja Eesti Kremli aktivistide tegevuses pole midagi pistmist antifašismiga. Kes vähegi on ajalugu püüdnud erapooletult uurida, näeb, et Hitleri-Saksamaa ja Stalini-Venemaa olid kaks sisuliselt lähedase ideoloogiaga diktatuurirežiimi. Mõneti rafineeritum ja lihvitum oli isegi stalinism, mille rüppes koolitati välja 20. sajandi 20-30-ndatel esimesed tulevased Luftwaffe õhuässad ja legendaarsed tankikomandörid nagu Rommel (Kukust Hardo Aasmäe Raadioentsüklopeedia). Saksa koonduslaagrite süsteem kujunes välja Gulagi eeskujul, millele lisati vaid juurde saksalikku ratsionaalsust ja rafineeritust.
Polnud ju mingi ime kui seni salaja vastastikust koostööd teinud režiimid 1939.a. käed lõid ning esimesi võite ühise paraadiga Brestis tähistasid. Kes siis on Venemaa mõistes „antifašist“? Tegemist on Kremlimeelsete russofašistliku ideoloogia kandjatega, kes sõdivad kogu hingest Nõukogude Venemaa poolt sooritatud massimõrvade, okupatsioonide, vallutuste, vägistamiste, rahvaste ja riikide hävitamise, inimsuse vastaste kuritegude õigustamise eest ja väikerahvaste vabadusliikumiste vastu. Nn „antifašistid“ teevad kõik selleks, et varjata stalinistlikke kuritegusid ning õigustada Ida-Euroopa riikide okupeerimist ning Venemaa imperiaalseid ambitsioone. Ajaloolise tõe ja Nõukogude Liidu kuritegude väljatoomist nimetavad nad aga „ajaloo võltsimiseks“.
Hakakem ikkagi rääkima asjadest ja sündmustest nende õigete nimedega, et ka meie kasvavat noorsugu hoida harituse ja teadmiste teel.
Probleem ongi ju selles, et taoline äraspidine propagandistlik terminoloogia tekitab segadust ajaloo ja poliitika mõistmisel. Linnar Priimägi on maininud, et näiteks „pronkssõdur“ on eestivenelaste identiteedi kandja ja pühakuju. Ometi mõistab iga haritud ja südamlik inimene, et okupatsioonide, massimõrvade, vallutuste, ülekohtu ja vägivalla sümbol ei saa olla inimesele pühaks identiteediks. Säärased „pühadused“ saavad sünnitada vaid uusi ohvreid ja uut vägivalda, mida me oleme juba ka näinud.
Ka meie poliitikute seas on märgata järeleandlikkust ja leppimist asjaoluga, et osa Eesti elanikkonnast kiidab heaks Eesti riigi hävitamist ning kohati lausa avalikult nii internetis kui ka tavasuhtluses kutsuvad üles eestlaste vastasele vägivallale rahvustevahelisi konflikte provotseerides („Reporter“-„Hjazjajeva vernulis!“). Kohalikel valimistel rahvusgruppide vahelise vaenu õhutamise najal enesele valimispropagandat teinud Keskerakonda nimetasid aga meie politoloogid oskuslikuks ja professionaalseks valimiste võitjaks. Seda olukorras, mil seda Kremli Ühtse Venemaa Eesti filiaali on raske isegi erakonnaks nimetada! Kus küll on amoraalsuse piirid! Millist riiki ja rahvast sellise suhtumisega me üles ehitada-kasvatada tahame?!
Olen ikka ja jälle imetlenud USA poliitikute, peaasjalikult küll vabariiklikust tiivast, kõnesid ja väljenduslaadi. Räägitakse suurtest asjadest lihtsalt ja igale tavakodanikule arusaadavas keeles ilma keerutamata. Paraku on ka nüüd Obama ajal USA poliitikute kõned muutunud poliitkorrektseks sõnamulinaks, millega rahva ajusid pesta püütakse. USA Kongressi Esindajate Koja esimees Nancy Pelosi on omandanud ses suhtes lausa legendaarse demagoogi kuulsuse juba.
Kas on ehk meilgi Eestis nõukaaja taak niivõrd suur, et peamegi poliitiku kõnemaneeriks ja väljenduslaadiks naerulsui rahvale näkku valetamist ja terminitega manipuleerimist?
Isegi Aarne Rannamäe oli sunnitud 13.03. Vikerraadio „Rahva teenrites“ möönma Mart Laari antud intervjuu peale Aktuaalses Kaameras, et kas tõesti poliitikud arvavad, et ajakirjanikud ei näe ega kuule midagi ega suhtle inimestega....
Liiga iseenesestmõistetavaks on muutunud avalik hämamine, valetamine, keerutamine ja vassimine. Aga sellisele riigile pöörab varsti rahvas selja.
20 märts, 2010
Meedia suhe Ilvese Moskva visiiti ja poliitikast Eestis
Täna leidis Nikuse poolt koostatud retsipientide list (Mart Nikluse poolt levitatavad sõnumid) äramärkimist Priit Hõbemägi (ka listis) poolt Kuku raadio Keskpäevatunnis kui rahvusradikaale "ja muud sellist imelikku" seltskonda ühendav list.
Huvitav, et euroliberaalid meie puhul sellist asjaolu ei näe, et tegemist ei ole mitte minevikus elavate kiuslike tagurlastega vaid oma maa ja rahvuse pärast südant valutavate KONSERVATIIVsete rahvuslastega selle paremas ja laiemas tähenduses. Jah, parempoolseteks nimetab end ka Reform ja lausa parempoolseteks RAHVUSLIKEKS konservatiivideks IRL. Kuid milles see siis avaldub?! Kas IRL ühe tiiva puhul püüd keskerakondlike mafiiosnikute ja sovjeetidega seljad kokku lüüa reformikatest postsovjetliku saamameeste klanni vastu?! Kogu madin käib ühe väikese maa ja rahva üle valitsemise ja selle vähese vara pärast, mis siin on, ilma, et huvitaks Eesti miljonilise rahvakillu püsimajäämise saatus.... Igasugune rahvuslus, keel ja kultuur on nendele tegelastele vaid tülinaks kaelas....
Kes on öelnud, et kõik rahvad peavad ühesugused olema ilma erisusteta ning ühiselt kõiki inimkonna lollusi taluma ja üle elama?!
Mind näiteks huvitab, et kui Hõbemägi näiteks reisule Egiptusesse või Türki läheb, kas siis läheb ta sinna otsima McDonaldsi putkasid, gin long drinki, homobaare, tänavatel ja ostukeskustes töllerdavaid "harlemistiilis" noori või nende maade kultuuurilist eripära?! Mind näiteks huvitavad turismireisil küll teiste rahvaste eripära, kombed, ajalugu ja kultuur...
Kui sooviksin nö läänelikku "edumeelset" ja "moodsat" elustiili nautida, piisab mul vaid Amigosse või Viru keskusesse minemisest.
Selleks ei pea reisile minema ning kallist raha kulutama...
Miks peetakse normaalseks, et Prantsusmaal on prantsuse keel ja kultuur, Venemaal vene keel ja kultuur, Saksamaal saksa keel ja kultuur, aga Eestis peab olema mingi multi-kulti segakultuur, milles on ruumi kõigile ja kõigele kuid Eesti keel ja kultuur on äärmuslikud natsluse ilmingud.... Viimasel ajal tundub, et isegi Vene neonatsid võivad vabalt tegutseda kuna see olevat nende identiteet.
Sestap mind hämmastaski Ruussaare ja Hõbemägi ühine "entusiasm" ja soovunelm näha Moskvas 9. mail toimuvates "pidustustes" II MS kõigi ohvrite mälestamist kuni Hiroshima ja Nagasaki tuumaohvriteni välja. Hõbemägi ohkas veel paljutähenduslikult, et küll on hea et II MS on lõppenud. Julgen öelda, et need ei ole pidustused vaid satanistlik sabat kurjuse ja vägivalla ülistamiseks ning rahvaste ja inimeste hävitamise õigustamiseks.
Kulla Hõbemägi, II MS pole lõppenud! Seda näitab tänase Venemaa ambitsioonikus kogu endise Nõukogude Liidu mõjusfääri osas, millele aitab kaasa korrumpeerunud Lääne poliiteliit. Isegi meil Eestis on tänaseni asjad paigast ära, mille tõttu meil kukub läbi üks integratsiooniprojekt teise järel kuid oma Eesti rahva oleme sootuks ära unustanud. Üha enam eestlasi pettub oma riigis ning heietab mõtteid lahkumisest siit. Jälle võitleme iseolemise eest ja see on puhtalt II MS lõpetamata ja selgeks klaarimata tagajärg. Küsi targemate käest kui endal mõistus peale ei hakka!
Ka ei huvita Moskvat kunagi teised ohvrid, sest on ta ise üks II MS algatajaid ning ohvrite produtseerijaid. Stalini Nõukogude Liit hävitas inimesi kordi rohkem kui Hitler kogu oma valitsemisaja jooksul jõudis teha. Veelgi hullemad on vaimsed ohvrid, mille vili on ka see tänane Kukus väljaöeldud mõttelaad, mida ei saa nimetada muuks kui arukuse puudujäägiks.
Hea meelega oleks Moskva ise visanud ehk veel mitu pommigi. Stalin siiralt kahetses, et ameeriklased ette jõudsid.
Kui aga Stalini pilte üles ei riputata Moskvas, siis ainult nende inimeste surve mõjul, kes tänast Moskva russofašistlikku exkagebiitidest võimuklikki ei toeta.
Kui kosmopoliidist Eesti presidenti tabab vaimupimedus ja reaalsustaju kadumine, ei tähenda see seda, et kogu rahvas sellele halleluuja peaks hüüdma tagantjärele.
Võtkem eeskujuks USA kodanikud. Obama populaarsus laguneb üüratu kiirusega. Temast on kujunemas üks aegade käpardlikumaid USA presidente. Ma isegi kahtlen juba, kas ta ametiaja lõpuni vastu peab (sest enne kutsub ta kas uue sõja esile või löövad ameeriklased ta ise minema). See sügis tuleb üsna karm otsuste aeg ameeriklaste jaoks, eriti kui hakkab massiline õpetajate koondamine.
Oleme küll leppinud, et Eesti presidendi nõunikuks on KGB taustaga asjapulgad ja muud veidrikud kuid meil peab ka omal mõistus peas olema.
Nii palju veel, et meil tuleb hakata tõsiselt toetama neid meediategelasi, kelle suhtes on hakatud tõsist survet avaldama saadete ja seisukohtade osas (Rannamäe "Vabariiigi kodanikud"). Pullerits on juba sisuliselt tasalülitatud oma arvamuslugude pärast Postimehes. Ilmselt on valitsevatel ringkondadel (exENSV) hakanud hirm tuleviku ja oma positsiooni pärast tekkima. Sestap ka katsed sõna- ja arvamustevabadust piirata või asendada pseudodemokraatiaga.
Aga kes teab, ehk on ka Ruussaarele ja Hõbemägile juba mauser kuklasse surutud!
Kui seda pole, siis on tegemist kahjuks inimliku rikutusega....
--
Aivar Koitlate
akoitla@gmail.com
era: (+372)52 31 224
ameti: (+372)56 216 676
Huvitav, et euroliberaalid meie puhul sellist asjaolu ei näe, et tegemist ei ole mitte minevikus elavate kiuslike tagurlastega vaid oma maa ja rahvuse pärast südant valutavate KONSERVATIIVsete rahvuslastega selle paremas ja laiemas tähenduses. Jah, parempoolseteks nimetab end ka Reform ja lausa parempoolseteks RAHVUSLIKEKS konservatiivideks IRL. Kuid milles see siis avaldub?! Kas IRL ühe tiiva puhul püüd keskerakondlike mafiiosnikute ja sovjeetidega seljad kokku lüüa reformikatest postsovjetliku saamameeste klanni vastu?! Kogu madin käib ühe väikese maa ja rahva üle valitsemise ja selle vähese vara pärast, mis siin on, ilma, et huvitaks Eesti miljonilise rahvakillu püsimajäämise saatus.... Igasugune rahvuslus, keel ja kultuur on nendele tegelastele vaid tülinaks kaelas....
Kes on öelnud, et kõik rahvad peavad ühesugused olema ilma erisusteta ning ühiselt kõiki inimkonna lollusi taluma ja üle elama?!
Mind näiteks huvitab, et kui Hõbemägi näiteks reisule Egiptusesse või Türki läheb, kas siis läheb ta sinna otsima McDonaldsi putkasid, gin long drinki, homobaare, tänavatel ja ostukeskustes töllerdavaid "harlemistiilis" noori või nende maade kultuuurilist eripära?! Mind näiteks huvitavad turismireisil küll teiste rahvaste eripära, kombed, ajalugu ja kultuur...
Kui sooviksin nö läänelikku "edumeelset" ja "moodsat" elustiili nautida, piisab mul vaid Amigosse või Viru keskusesse minemisest.
Selleks ei pea reisile minema ning kallist raha kulutama...
Miks peetakse normaalseks, et Prantsusmaal on prantsuse keel ja kultuur, Venemaal vene keel ja kultuur, Saksamaal saksa keel ja kultuur, aga Eestis peab olema mingi multi-kulti segakultuur, milles on ruumi kõigile ja kõigele kuid Eesti keel ja kultuur on äärmuslikud natsluse ilmingud.... Viimasel ajal tundub, et isegi Vene neonatsid võivad vabalt tegutseda kuna see olevat nende identiteet.
Sestap mind hämmastaski Ruussaare ja Hõbemägi ühine "entusiasm" ja soovunelm näha Moskvas 9. mail toimuvates "pidustustes" II MS kõigi ohvrite mälestamist kuni Hiroshima ja Nagasaki tuumaohvriteni välja. Hõbemägi ohkas veel paljutähenduslikult, et küll on hea et II MS on lõppenud. Julgen öelda, et need ei ole pidustused vaid satanistlik sabat kurjuse ja vägivalla ülistamiseks ning rahvaste ja inimeste hävitamise õigustamiseks.
Kulla Hõbemägi, II MS pole lõppenud! Seda näitab tänase Venemaa ambitsioonikus kogu endise Nõukogude Liidu mõjusfääri osas, millele aitab kaasa korrumpeerunud Lääne poliiteliit. Isegi meil Eestis on tänaseni asjad paigast ära, mille tõttu meil kukub läbi üks integratsiooniprojekt teise järel kuid oma Eesti rahva oleme sootuks ära unustanud. Üha enam eestlasi pettub oma riigis ning heietab mõtteid lahkumisest siit. Jälle võitleme iseolemise eest ja see on puhtalt II MS lõpetamata ja selgeks klaarimata tagajärg. Küsi targemate käest kui endal mõistus peale ei hakka!
Ka ei huvita Moskvat kunagi teised ohvrid, sest on ta ise üks II MS algatajaid ning ohvrite produtseerijaid. Stalini Nõukogude Liit hävitas inimesi kordi rohkem kui Hitler kogu oma valitsemisaja jooksul jõudis teha. Veelgi hullemad on vaimsed ohvrid, mille vili on ka see tänane Kukus väljaöeldud mõttelaad, mida ei saa nimetada muuks kui arukuse puudujäägiks.
Hea meelega oleks Moskva ise visanud ehk veel mitu pommigi. Stalin siiralt kahetses, et ameeriklased ette jõudsid.
Kui aga Stalini pilte üles ei riputata Moskvas, siis ainult nende inimeste surve mõjul, kes tänast Moskva russofašistlikku exkagebiitidest võimuklikki ei toeta.
Kui kosmopoliidist Eesti presidenti tabab vaimupimedus ja reaalsustaju kadumine, ei tähenda see seda, et kogu rahvas sellele halleluuja peaks hüüdma tagantjärele.
Võtkem eeskujuks USA kodanikud. Obama populaarsus laguneb üüratu kiirusega. Temast on kujunemas üks aegade käpardlikumaid USA presidente. Ma isegi kahtlen juba, kas ta ametiaja lõpuni vastu peab (sest enne kutsub ta kas uue sõja esile või löövad ameeriklased ta ise minema). See sügis tuleb üsna karm otsuste aeg ameeriklaste jaoks, eriti kui hakkab massiline õpetajate koondamine.
Oleme küll leppinud, et Eesti presidendi nõunikuks on KGB taustaga asjapulgad ja muud veidrikud kuid meil peab ka omal mõistus peas olema.
Nii palju veel, et meil tuleb hakata tõsiselt toetama neid meediategelasi, kelle suhtes on hakatud tõsist survet avaldama saadete ja seisukohtade osas (Rannamäe "Vabariiigi kodanikud"). Pullerits on juba sisuliselt tasalülitatud oma arvamuslugude pärast Postimehes. Ilmselt on valitsevatel ringkondadel (exENSV) hakanud hirm tuleviku ja oma positsiooni pärast tekkima. Sestap ka katsed sõna- ja arvamustevabadust piirata või asendada pseudodemokraatiaga.
Aga kes teab, ehk on ka Ruussaarele ja Hõbemägile juba mauser kuklasse surutud!
Kui seda pole, siis on tegemist kahjuks inimliku rikutusega....
--
Aivar Koitlate
akoitla@gmail.com
era: (+372)52 31 224
ameti: (+372)56 216 676
Tellimine:
Postitused (Atom)
